Ilm oli pilves ja aegajalt sopsutas vihma. Olümpiapark asub suhteliselt linnaservas ja esialgu ei avaldanud see tehismaailm mulle erilist muljet. Tohutu suured kivisillutisega väljakud, hulk mitmesuguseid spordihalle ja staadioneid, mingi metallpostide mets ja kraanatornide moodi metallkonstruktsioonidel valgustuspostid.
Siis leidsime Erki Noole nime ja see metallpostide mets osutus lähemal vaatlusel ka päris huvitavaks.
Nimelt olid seal postidel mitmete alade olemus ja tulemuste tegelikus suuruses välja toodud. Kui kõrge on kõrgushüppe rekord, kui pikk kauguse ja kolmikhüppe tulemus jne. Need numbrid on ju teada, aga kui seisad seal ise kõrval, siis tunduvad inimvõimete piirid ikka üsna fantastilised. 
Keset seda postimetsa oli katusealune, kus näidati ekraanidel sellist lühiülevaadet mängudest. Staadionitele niisama sisse ei saa ja väljapoolt ei oska ma midagi arvata. Olümpiaküla elamud olid küll päris kenad.
Käisime ka lähedal asuvas pargis, kus nädalavahetustel lastega inimesed aega veetmas käivad. Igal perel on oma piknikukott kaasas ja seal siis istutakse murul ja lastakse lastel mänguväljakul mängida. Neid mänguväljakuid on üldiselt üsna palju ja nad on mõeldud igas vanuses lastele. Ka kohe meie maja taga on üks ja täna hommikupoolikul peeti seal näiteks ühe lapse sünnipäeva. Võib-olla tänapäeva väikeste laste emad-isad käivad ka meil juba koos lastega mängimas, aga mina ei ole seda küll kunagi viitsinud, ega isegi tahta osanud. Istuda lihtsalt ja vaadata, kuidas lapsed mängivad ja seda mittemidagi-tegemist veel nautida, kui kogu aeg kummitavad mõttes tegemata tööd. Aga mänguväljakud on vahvad, isegi sai proovitud. muide kõik atraktsioonid on tehtud nii tugevad, et kannavad ka täisinimest. Ole ainult mees ja löö kaasa! 
3 comments:
meie oleme need lapsevanemad, kellele meeldib tuttavate peredega mõnikord nädalavahetusel mänguväljaku ääres kokku saada ja mõnusasti teki peal vedeledes omavahel juttu ajada:) lapsed ei sega ja puha:))))
aasta tagasi, kui austraaliasse saabusin, siis käisingi niimoodi, juturaamat või ajaleht endal kaasas, lastega mänguväljakul. nüüd nad õnneks käivad ise mängimas, pean õnne tänama meie elamise soodsa asukoha pärast! vahepeal küsitakse veel söök ka kaasa ja tehakse sõbrannadega puu all piknikku. mul terve päev kohe mureta:))))
Ilusat, mönusat,elamusterohket,päikeselist puhkust Austraalias!Ärge siis köike päikest ära vötke...
Need köitega ronimisasjad on ju igavesti lahedad. Ja selle vanemate kaasaskäimise tingib kindlasti suuresti ka asjaolu, et lapsed omapäi ei tohigi lihtsalt käia kusagil (muidu tuleb ju lastekaitse kohale ja võtab veel lapsed äragi, kuna nende eest ei hoolitseta...)
Post a Comment