Monday, December 17, 2007

Teisipäev linnas

Kesklinna sõit võtab jälle aega umbes 45 minutit, kui kasutada kiirteed ja üpris pikka tunnelit. Näha pole autoaknast suurt midagi enne, kui jõuame suurele sillale. Siis oled korraga keset kõrgeid klaasiseid hooneid ja tundub, et inim-sipelgal pole sinna asja minna. Tegelikult asi nii hull ei ole. Kui auto 5 korrust maa-alla pargitud ja ise jälle maapinnale tõustud, siis leiame ennast kuulsa ooperiteatrieest.


Väike jalutuskäik Kuninglikus Botaanikaaia serval. (Kuna fotoka patareid said tühjaks pidime suunduma linna uusi ostma.)





Uued patareid masinasse ja mõned linnavaated.




Midagi madalamat ja inimsõbralikumat ka.


Jõulud on tulekul, linna "suured" plast-kuused.





Eile õhtusel jalutuskäigul tegime pilte kohaliku küla ülepingutatud jõulukaunistustest.



Ja nii neid miljoneid siin teenitakse. Peaks Priidule tuttav töö olema.


Ajalehed tuuakse pakkidena ukse taha. Need tuleb siis kilekottidesse pakkida, et vihmaga märjaks ei saaks ja siis edasi auto peale. Katrel on viskeliigutus juba hästi käppas ja lehed lendavad sõidu pealt uhke kaarega majade sissekäiguteedele.


Vaid paaris teeotsas tuleb autost välja ronida. Õnneks või kahjuks on seda tööd vaid üks kord nädalas.





2 comments:

Unknown said...

http://ulmas.planet.ee/Pic/pic0/
http://ulmas.planet.ee/Pic/pic1/

Unknown said...

vanaemalt:

Nüüd siis juhtus see, mis juhtuma pidi ja mida ma kõige enam kartsin.
Mind jäeti ukse taha. Läksin korraks poodi, vahepeal oli Andres linna tööle läinud ja oma agaruses ka alumise luku lukustanud. Seisin hulk aega üsna lootusetult ukse taga, sest ka Mati oli just sel päeval linnas tööl, Priit aga Otepääl.
Õnneks oli mul siiski Mati number juhuslikult taskus ja sain ühe juhusliku mööduja moblaga talle helistada.
Ega temagi midagi targemat osanud nõu anda kui jalutada Pille juurde. Seda ma siis tegingi, mis mul muud üle jäi. Võtsin aga jalad selga ja asusin vapralt teele. Õnneks oli ilm ilus ja jalg pidas ka vastu, mis homme saab, seda muidugi ei tea.
Muidu on kodus kõik korras ja elame tavalist elu. Kerstile suur tänu igapäevaste teadete eest, ta ju teab kui väga me neid ootame.