JA NII NAD LÄKSIDKI

Mina olen külaliskirjasaatja teisest blogist!!!! Panen kirja kõik detailid metsarahva riigist lahkumise kohta!

Kuna lend läks alles kell 17.00, siis oli hommikuks planeeritud veel ühiskülastus kohalikule Parklea turule. See asub meist 15 min autosõidu kaugusel ja seal müüakse lisaks puu- ja juurviljale ka igasugust "Kadaka turu" kraami - võid endale soetada nii vaiba, saapa kui ka tehnikat. Lisaks veel mõned suveniiripoed. Kersti soovis osta lennukisõidule kaasa nektariine (sest nektariinid olid siin vist ta lemmikpuuviljad) ning samuti tehti viimased suveniiriostud.

Mida siit küll valime?
Seejärel lõpetati kodus kottide pakkimine. Arbuus oli planeeritud kaasa võtta käsipagasina - aga ups - sanga ei saanud külge ja maha nad ta unustasid!!!!
Siin need vaprad reisumehed enne ärasõitu siis ülesrivistatud on:

See buss oli kogu reisi vältel meie parimaks sõbraks:) Kokku sõitsime koos metsarahvaga maha 5500 km (sellest nädalase reisiga Queenslandi kulus 2000 km).

Bussis oli alati tegevust ja müratase kõikus skaalas 0 - 100. Täielikust vaikusest kuni kõrvulukustava Hiina hümni laulmiseni (eks Kersti kirjutab sellest). Sekka ka laste kräunumist ja kräunutamist, aga müratugevuse reguleerimiseks avastasime õnneks mängu: "Kes suudab kauem vait olla?", millest lapsed arendasid mängu "Kes jõuab kauem magada?"

Reisidel mängisime ka Yahtsee'd ehk viie täringu viskamise mängu, mille mängimiseks oli mul reisivariant, kus täringud ühe karbikese sees pesades olid ja neid tuli siis pööritada või koputada. Võitja lubati bussist maha panna. Aga täide ei viidud seda kordagi.

Siin on siis pilt sõidust lennujaama:

Lennujaamas pääsesime peagi check-inni, kui rahvast kutsuti tavajärjekorrast järjekordade leevendamiseks Qantas Club'i järtsu.

Pärast check-ini tuli enne tolli minekut täita riigist lahkumise deklaratsioon (isikuandmed jms).Check-ini juurest lahkudes nägid Aare ja Anni kohe enda selja taga järjekorras seismas meie esireketit Kaia Kanepit. Käis ta ju Austraalia Open turniiril mängimas ja vahtisime põnevusega ka telekast Kanepi ja Austraalia esireketi Alicia Moliku mängu.

Ja siis jõudis kätte lehvitamise aeg (oli kurb! nuuks!)

Ja nii te ära läksitegi! Meie jääme siia nüüd teid taga igatsema ja loeme kuid Eestisse tulekuni. Ainult viis kuud on jäänud ja õnneks mahub iga kuu sisse mõni tähtsündmus - Austraalia sünnipäev, Eesti sünnipäev, Anni sünnipäev, vanaisa sünnipäev, Arturi sünnipäev, Iti sünnipäev jne jne jne - ei möödu kuudki ilma kellegi sünnipäevata. Kuigi oleme siin kaugel, mõtleme me igal sellisel tähtsal päeval asjaosalistele.

Siin üks vesiroos kõigile kallitele - lahkujatele, lehvitajatele, saabujatele, ootajatele!

Ja lõpetuseks - Sydney on ikka ilus linn küll! TULGE KÜLLA!