Turul ja Sinimägedes

Laupäev oli puhkepäev, käisime vaid turul ja siis korraks kesklinna nännilaadal. On ju aeg hakata kojutuleku peale mõtlema.

Kõigepealt toiduturg - rikkalik, lärmakas ja must, nagu lõunamaa turud ikka.

Aga käru sai kuhjaga täis , nii et lapsed pidid lõpuks maha kolima. Kõike ostetakse mitte kilode vaid kastidega ja vähemalt pooled neist viljadest on mulle tundmatud.

Naised sobrasid veidi ka kaltsuturul.

Kesklinnas toimub nädalavahetustel turistidele mõeldud käsitöö ja igasuguse muu nänni turg.

Pühapäev oli Indreku viimane puhkepäev ja seega tegime ka viimase suurema ühise sõidu. Seekord siis Sinimägedesse. See oli jälle selline koht, millest kirjutada ei oskagi, peab ise nägema. Tasase maa inimestele on mäed ikka alati muljet avaldanud, nii ka meile.

Üks vaade oli ilusam kui teine, eks vaadake ise.

Kõrgust oli umbes 1100 m, tegemist oli sügava oruga, mis oli tihedalt kaetud eukalüptimetsaga. Sealt tõusev eukalüpti aur muutis õhu sinakaks ja sealt siis nimetus Sinimäed.

Kõrged kaljused järsakud, mõned praegu küll vähese veega kosed ja koopad. Neid kaljunukke nimetati kolmeks õeks.

Matkarajad on kõik ilusasti tähistatud ja ohtlikud kohad aiakestega piiratud, aga treppe mis me üles-alla läbi kõndisime ei jõudnud küll üles lugeda.

Muljet avaldas sõnajalapuudest mets. Tükike dinosauruste ajast.

Homme algab argipäev. Indrek läheb tööle, lapsed ujumistrenni ja meie vist kohalikku kaubamajja. Juba mitu päeva ei ole merre saanud, ilm on pilvine.