Väljasõit lõuna suunas

Peale pisikest puhkepausi oli eile siis jälle täis tööpäev. Hommikul startisime umbes 150 km kaugusel lõunapool olevasse veeparki. Noh umbes nagu Serena, aga kõik lageda taeva all. Torud, jõed, lainebasseinid ja tohutu hulk rahvast. See inim-supp seal lainebaseinis oli ikka päris paks ja kirju. Päris mere lained on muidugi põnevamad, aga vahelduseks oli ka magedam vesi päris kosutav ja lastel tegevust rohkesti.

Tagasiteel otsustas Indrek sõita mööda rannaäärset teed, mis oli küll pikem ja keerulisem, aga see-eest väga huvitav. Tegelikult kipuvad ilusad vaated juba igapäevaseks muutuma, aga ikka ja jälle tuleb mingi üllatus. Seekord peatusime mingil, ilmselt laavakivist neemel, kuhu vesi oli uuristanud koopa, millest siis laine uhkelt üles pritsis.

Edasi kulges tee kõrge kaljuseina ja mere vahel. Kiirustasime, et jõuda päevavalgel 600 m pikkusele sillale, mis oli ehitatu merre, kuna vana kaljuserval kulgev tee oli liiklusele kitsaks jäänud. Vaade oli fantastiline, aga kuna peatuda ei olnud võimalik, siis saime pilti teha alles järgmise mäenuki otsast, aga selleks ajaks oli päike juba loojumas ja merelt tõusis tihe udu.

Pikal teel oli veidi aega ka põllumajanduslikel teemadel mõtiskleda. Minu ettekujutus oli selline, et ma näen tohutuid viljapuude välju, arbuusipõlde ja viinamarjaistandusi, aga tegelikult möödusid akna tagant rohelistel üksikute puudega mäenõlvadel tavalised musta-valgekirjud lehmakarjad.

Põldudel on näha erinevas mõõdus mais või suhkruroog. Mõni põld alles küntud, mõnel värske oras, mõni juba koristusküps - ilmselt tehakse siin külvamist-lõikamist läbisegi. Kaugelt vaadates on üldse kõik üsna tuttavlik. Teeäärne võsa näib lepavõsa moodi välja, sekka mõned hõbepajud(eukalüptid). Tõsi, tihti on näha ka raagus puid, mida mööda siis kassitapu sarnased siniste õitega ronitaimed end üles ajavad(tulekahjude jäljed). Lagedamatel rohumaadel kasvavad suured puud näivad tammede moodi, ainult et tüved on väha lühikesed ja jämedad kõverad oksad laiutavad kaugele paralleelselt maaga. Üsna tavaline, et nende all lösutavad lehmakarjad. Taimestik on muidugi väga eriline, aga ikka kipud otsima sarnasust endale tuttavate asjadega. On kuuse ja männi taolisi puid, aga seda ainult autoaknast vaadates. On sirelipuud ja must-miljon muud õitsvat asja. Kunagi võtan kätte ja teen ekstra-valiku nendest piltidest. Täna tuleb linnapäev.