Edasi kulges tee kõrge kaljuseina ja mere vahel. Kiirustasime, et jõuda päevavalgel 600 m pikkusele sillale, mis oli ehitatu merre, kuna vana kaljuserval kulgev tee oli liiklusele kitsaks jäänud. Vaade oli fantastiline, aga kuna peatuda ei olnud võimalik, siis saime pilti teha alles järgmise mäenuki otsast, aga selleks ajaks oli päike juba loojumas ja merelt tõusis tihe udu.
Pikal teel oli veidi aega ka põllumajanduslikel teemadel mõtiskleda. Minu ettekujutus oli selline, et ma näen tohutuid viljapuude välju, arbuusipõlde ja viinamarjaistandusi, aga tegelikult möödusid akna tagant rohelistel üksikute puudega mäenõlvadel tavalised musta-valgekirjud lehmakarjad.
Põldudel on näha erinevas mõõdus mais või suhkruroog. Mõni põld alles küntud, mõnel värske oras, mõni juba koristusküps - ilmselt tehakse siin külvamist-lõikamist läbisegi. Kaugelt vaadates on üldse kõik üsna tuttavlik. Teeäärne võsa näib lepavõsa moodi välja, sekka mõned hõbepajud(eukalüptid). Tõsi, tihti on näha ka raagus puid, mida mööda siis kassitapu sarnased siniste õitega ronitaimed end üles ajavad(tulekahjude jäljed). Lagedamatel rohumaadel kasvavad suured puud näivad tammede moodi, ainult et tüved on väha lühikesed ja jämedad kõverad oksad laiutavad kaugele paralleelselt maaga. Üsna tavaline, et nende all lösutavad lehmakarjad. Taimestik on muidugi väga eriline, aga ikka kipud otsima sarnasust endale tuttavate asjadega. On kuuse ja männi taolisi puid, aga seda ainult autoaknast vaadates. On sirelipuud ja must-miljon muud õitsvat asja. Kunagi võtan kätte ja teen ekstra-valiku nendest piltidest. Täna tuleb linnapäev.
1 comment:
Teil seal nii ilus ja pönev!!! Kas koju ka juba tahate?????
Mardikas
Post a Comment